Hariduselu algus Jüris

Tallinna triviaal- ehk suur linnakool (16. saj.) andis teadmisi paljude erialade esindajatele. Seal said kirjaoskuse mitmed mõisa- ja linnakirjutajad, raamatuköitjad, kaupmehed ja käsitöölised.

Triviaalkooli mõju ulatus mitmesse Tallinna-lähedasse kihelkonda. Jüri kihelkonnas Vaskjala Matsi talus sündinud Hans Kuhn õppis juba 16. sajandi kahekümnendate aastate lõpul reformeeritud linnakoolis ja saadeti seejärel veel Saksamaale ülikooli. Ta oli üks esimesi eesti soost noormehi, kes oma stuudiumi ajal võis otseselt kokku puutuda M. Lutheriga ja kes nägi, kuidas reformatsiooniideed Saksamaal tegelikkuses rakendamist leidsid. Hans Kuhnist sai Jüri kihelkonna hingekarjane. Võib arvata, et akadeemilise haridusega pastori rahvavalgustuslik mõju ulatus kogu Ida-Harjumaale ja kaugemalegi. Oma ametikohal töötas ta 1550. aastani.

Rootsi kuningas Karl XI 1689.a. 8. augusti korraldus sundis kohalikke võime koolide asutamiseks samme astuma.

• 1690. a. juulikuus koos istunud rüütelkonna maapäev võttis vastu otsuse maakoolide kohta: iga kihelkond peab ehitama akendega koolitoa (Schultstube), kus köstril tuleb hakata lapsi õpetama; koolitööks kõlbmatud köstrid tuleb lahti lasta ja tublidega asendada, kusjuures pastorid ei tohi neid liigse tööga koormata; seal, kus köstrimaa puudub, leidku kihelkonna härrased kooli asukoht oma äranägemise järgi. Kindla koolmeistritasuta ja koolimaata jäi kogu ettevõtmine täielikult sõltuma kohalikest oludest ja inimestest, eelkõige kirikuõpetaja ja köstri võimekusest ning mõisniku heast tahtest ja läbisaamisest kirikuga.
• 1690. a. võttis Jüri pastor koolmeistriks ühe noormehe, et kool avada kiriklas. Õpetaja kutsunudki mõne poisikese kirikumõisa ja hakanud kooli pidama. Just 1690. aastat loetakse koolihariduse algusaastaks Jüris.
• 1696. a. vabandab maanõunik Tiesenhausen kooli puudumist sellega, et kihelkonnas ei ole puid ja talupojad on vaesed. 1703. a. lubab Rae mõis teatava osa kooli ülalpidamiseks, kui seda ka teised mõisad teevad. Pastoraadis õpetati mõned lugema, kes siis omakorda teisi õpetasid.

Põhjasõja järel oli halvas seisukorras koguduse usu- ja hariduselu. Rahvaarv oli erakordselt väike. Oma esimesel ametiaastal kirjutas A. Thor-Helle: “Ma igatsen kõigest südamest kooli järele, sest leidub õieti vähe neid, kes oskavad lugeda, nimelt kogu kihelkonnas ainult 8: Rael 2, Nabalas 2, Lagedil 2, Pajubas 1, Vaidas 1.”

• 1716. a. hakkas ta pärast jumalateenistust lastele katekismust seletama, 1717 parandas veidi leeriõpetust.
• 1720. a. andsid kihelkonna mõisnikud materjale koolimaja ehitamiseks ja “… järgmisel aastal suudeti eriti Rae mõisa rentniku C.J. Nottbecki toetusel maja valmis ehitada.”
• 1721. aasta sügisel alustati koolitööd. Kokku tuli 45 õpilast. Köstrikool ei tegutsenud kaua. Õpilaste arv vähenes aasta-aastalt, kuni 1725. aastal käis koolis vaid mõni laps. Ometi oskas suurem osa lapsi kihelkonnas lugeda ja teised õppisid kodus nendelt, nii et A. Thor-Helle võis Konsistooriumile samal aastal teatada, et peaaegu igas majas leiduvat mõni lugemisoskusega talupoeg ning kogu kihelkonnas oskavat lugeda 200 last.

Sirje Kuurberg
Jüri Gümnaasiumi õpetaja, Rae valla teeneteplaadi omanik