Jüri Kool sai rahastuse Erasmus+ õprändeprojektile “Kvaliteetse õpiruumi arendamine ja ennastjuhtiva õppija toetamine”. Käesoleva õpirändeprojekti kaudu näeme sisulisi võimalusi, kuidas arendada olulisi valdkondi: kvaliteetse füüsilise ja vaimse õpiruumi loomine ning ennastjuhtiva õppija arendamine ja toetamine.

Kestvus: 1.10.2023 – 31.03.2025

Oleme silmitsi seismas suurte muutustega, kuna 2024. a septembrist muutume gümnaasiumist põhikooliks. Seega on meil fookuses nii õppeprotsesside kui ka füüsilise ja vaimse õpiruumi ümbermõtestamine ja arendus. Meie üheks oluliseks eesmärgiks on kaasaegse ja turvalise õpiruumi loomine nii õpilaste, õpetajate kui ka kõigi koolitöötajate jaoks. Õpiruumi all peame silmas lisaks füüsilisele keskkonnale ka õppimist soodustavat vaimset keskkonda. Lisaks näeme, et meil on vaja täiendavaid teadmisi ja meetodeid, et suunata õpilaste enesejuhtimise, probleemi lahendamise ja eneseanalüüsi oskust. Samuti seda, kuidas erinevaid ainevaldkondasid omavahel lõimida. Selleks on osalejad valinud osalemise õpirännetel, mis arendavad nende aineüleseid kompetentse ning pakuvad uusi kogemusi-praktikaid-meetodeid. 

Õpilaskesksete meetodite, õpetajat ennast ja õpilasi toetavate teraapiate õppimine aitab luua turvalise ja õppimist soodustava õppekeskkonna. Kooli tasandil muudatuste kavandamisel ja juurutamisel on oluline eestvedajate oskus mõelda „kastist välja“ ning samas luua ühtne tervik olemasolevast ja uuest struktuurist. Õpirände põhifookused tulenevad Jüri Gümnaasiumi arengukavast.

Projekti tegevused

Koolituste baasilt valmis meetodite kogumik, mida saad näha SIIN.  Järgnevalt lühikokkuvõtted toimunud õpirännetest. 

Smart Teachers Play More!

Klassiõpetajad Heidy ja Kristin, tehnoloogiaõpetaja Tiina ja haridustehnoloog Eve osalesid koolitusel “Smart Teachers Play More!”

Nad kirjeldavad oma kogemust järgnevalt – koolitajad olid ette valmistanud suure hulga mänge, mida ühiselt läbi mängisime. Peale mängu jagasime kogemusi, kuidas me neid oma riigis ja koolis kasutaksime.

Koolituselt õppisime:

• mängulise õppe põhimõtteid ja meetodeid;
• kuidas integreerida mängulisi elemente õppetöösse, tõhustades seeläbi õpilaste kaasatust;
• kujundama inspireerivat õpikeskkonda, mis soodustab õpilaste loovust ja koostööd;
• märkama õpilaste individuaalseid vajadusi ja kuidas kohandada õpetamisviisi vastavalt.

Antud koolituskogemus andis meile:

• keelepraktikat (inglise keel);
• aktiivse koostöökogemuse kolleegidega;
• uusi teadmisi erinevate kultuuride eripärade ja õpetamismeetodite kohta;
• teadmisi Islandi koolisüsteemi võimaluste ja eripärade kohta;
• uusi metoodilisi teadmisi ja ka vana uuestisünd praktiliste kogemuste kaudu.

Teach with a Twist! Motivate your Students with Creative Teaching Strategies

Inglise keele õpetaja Kadi ning ajaloo- ja ühiskonna õpetaja Kristi osalesid koolitusel “Teach with a Twist! Motivate your Students with Creative Teaching Strategies”

Kadi ja Kristi kirjeldavad oma kogemust järgnevalt.

Õppisime loomingulise mõtlemise olulisuse kohta, katsetades ise läbi erinevaid loomingulisi ja kunstilisi ülesandeid. Pärast iga tegevuse läbi proovimist arutlesime ühiselt, kuidas igaüks meist saaks oma ainetunniga neid siduda. Kristi tunneb, et tal arenes selle nädala jooksul inglise keele oskus. Meil mõlemal oli põnev tutvuda teiste riikide õpetajatega ja saada ka aimu nende koduriikide haridussüsteemidest. Kadi jaoks oli eriti huvitav kuulda, kuidas matemaatika- ja füüsikaõpetajad plaanisid läbivõetud meetodeid oma tundides kasutusele võtta. Arenes ka meie kohanemisvõime ja paindlikkus, tehes koostööd ja grupitöid teiste riikide õpetajatega.

Tegelesime täpsemalt järgmiste teemadega:

• Motivatsioon: kuidas motiveerida õpilasi probleemi lahendamise ja loomingulise mõtlemisega seotud ülesannetega;
• Loomingulisus ja loominguline mõtlemine: kuidas see erineb kunstiandest;
• Visuaalne mõtlemine: kuidas kaasata õpilasi visuaalse mõtlemise meetoditega;
• Kunstiline mõtlemine (artful thinking): kuidas siduda kunstiline mõtlemine õppeprotsessiga;
• Kriitiline mõtlemine: allikakriitilisus, otsuste tegemine ja kuidas seda toetada kunstiliste tegevustega;
• Õpilase-kesksed harjutused ja tegevused;
• Äpid/veebilehed õpilaste loomingulisuse ja kaasatuse suurendamiseks.

Art as a theraphy

Tugikeskuse juht Annika, hooldusõppeklassi õpetaja Madli, psühholoog Avelin ja inglise keele õpetaja Kristel osalesid kunstiteraapia koolitusel, et omandada teadmisi ja oskusi teraapiatundide läbiviimiseks meie koolis. Koolitust kirjeldasid nad järgnevalt:

Omandasime teoreetilis teadmisi ja praktilisi oskusi kunstiteraapia rakendamisel erivajadustega õpilastele. Kogu teooria saime kohe praktiliselt ise läbi teha ja enda peal katsetada. Saime teada, mis on “sensory eating”. Saime hea ülevaate kunstiteraapiast ning infot teiste koolide (riikide) tugisüsteemi toimimisest haridusasutuses (Soome, Itaalia, Horvaatia, Slovakkia, Reunion, Ungari). Tänu suhtlusele teistest riikidest osalejatega, saime lisaks koolituse teemale ka muid häid ideid, mida oma koolis katsetada.

Stress Relief and Wellbeing Strategies for Teachers

Matemaatika õpetaja Kristi, aineõpetuse õppejuht ja matemaatika õpetaja Eva ning matemaatikaõpetaja Riivo osalesid stressijuhtimise ja heaolu koolitusel, et leida viise, kuidas integreerida stressijuhtimise harjutusi teadlikult õppetöösse.

Koolitusel osalejad tõid välja, et õpetajal peavad olema oskused ja võtted, kuidas enda ja õpilaste stressiga toime tulla. Eriti oluline on see pinget tekitavates õppeainetes nagu näiteks matemaatika. Koolitust kirjeldasid nad järgnevalt:

• Võimalus võtta aeg, et koolituse teemadel end harida.
• Kasvas eneseteadlikkus nii vaimsel kui füüsilisel tasandil uues keskkonnas.
• Oli võimalus arutada ka otseseid igapäevatööga seonduvaid teemasid rahulikult ja rahvusvahelises keskkonnas, kus saime uusi perspektiive.
• Õppisime tähelepanu pöörama enesetunnetusele.
• Samuti õppisime märkama nii lühi- kui pikaajalise stressi ilminguid endas ja teistes.
• Saime konkreetseid tööriistu ärevuse vähendamiseks, mida saavad kasutada nii õpilased ku ka õpetajad.

Student Centered Classroom

Inglise keele õpetaja Triin, klassiõpetaja Kristi, noortejuht Laura ja huvijuht Triin osalesid õpilaskeskse klassiruumi koolitusel. Koolituskogemust kirjeldavad nad nii:

Omandasime teadmisi efektiivse juhtimise ja ajakohase klassiruumi kohta, mis julgustab osalema ja kus õpilane on kaasatud, kasutades uusimaid tehnikaid. Interaktiivsete tegevuste kaudu saime teada, kuidas edendada õpilaskeskse õppimise keskkonda.  Õpilaskesksed meetodid toetavad nii õpilaste autonoomiat kui ka koostööd. Samuti hõlbustavad lühi- ja pikaajalist mälu, kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamise oskust, enesekindlust ja motivatsiooni. Omandasime ka teoreetilised teadmised ja praktilised oskused uute meetodite kohta, näiteks: “Flipped” klassiruum, projektipõhine õpe, probleemipõhine õpe, juhtumipõhine juhendamine ja avastusõpe. Koolitusel osalemine andis juurde meeskonnatöö oskuseid, teadmisi ennastjuhtiva õppija toetamisest ja praktilisi oskuseid neid teadmisi klassiruumis ka kasutada. Lisaks tuli juurde ka esinemisjulgust ja suhtlemisjulgust võõrastega ja erialast keelepraktikat.

Design Thinking for Educators

Koolijuht Liina, arendusjuht Kriste ja õppejuhid Anne ning Kristel osalesid disainmõtlemise koolitusel. Oma koolituskogemuse kohta ütlesid nad nii:

Disain mõtlemise koolitusel oli tihedalt põimitud teoreetiline baas praktiliste harjutustega. Praktilised harjutused panid mõtlema “kastist välja” nii oma kooli kontekstis kui ka laiemalt. Rahvusvahelise meeskonnaga koos toimetades tõid eri riikide osalejad lauda oma riigi spetsiifikast tulenevad kitsaskohad ning ühiselt lahenduste leidmine aitas näha suuremat pilti, mitte pelgalt kinni jääda oma kooli spetsiifika juurde. Lisaks teoreetilisele osale ja praktilistele harjutustele pöörati tähelepanu ka erinevatele digikeskkondadele ja lehtedele. Koolitusel avastatud keskkondi kasutame nüüd koolis ka igapäevaselt.

Koolitus ise ja üldse kogu kogemus arendas ühest küljest loovat lähenemist probleemidele kui ka kriitilise mõtlemise oskust. Samuti andis praktilisi tööriistu, mida kasutada ka klassiruumis, mitte ainult kooliarenduses.

Erasmus+ strateegiline koolidevaheline koostööprojekt “21st century skills – green label schools”

Kestvus: 2020/2021. kuni  2022/2023. õppeaasta

Sihtgrupp 9.-11. klassid

Projekti partnerkoolid olid järgmistest riikidest: Soome (peakoordinaator), Saksamaa, Holland, Island.

Õpilasvahetused toimuvad kõikide partnerite juures. Igal õpilasvahetusel osales meie koolist 2 õpetajat ja 4 õpilast. Õpilasvahetuste raames elasid õpilased peredes.

Projektimeeskond Jüri Gümnaasiumist, kes õpilastega tegevusi ellu viisid: Nele Pilman, Sirle Reinholm, Kristi Mänd, Kersti Kaldmäe, Kadi Viigi, Nele Marrandi, Kriste Kald, Kristel Kook-Aljas.

Projekti raames viiakse koostöös partnerkoolidega läbi erinevaid tegevusi, mis toetavad õpilaste 21. sajandi oskuste kujunemist – fokusseeritakse järgmiseid teemasid:

• Digikompetents;
• Keskkonnateadlikkus;
• Kriitiline mõtlemine ja probleemilahendamine;
• Loovus ja innovatsioon;
• Enesejuhtimine ja heaolu
• Õpetajad juhendavad tegevusi ja valivaid meetodeid teemakäsitlusi järgmistest märksõnadest lähtuvalt: loovus, STEM lähenemised, koostöö, suhtlemine

Projekti väljundid/-tulemused:

• 25 kogukonna uuringut (5 LTT kohta)
• 25 kogukonna küsitluse ettekannet
• 5 püsipaigaldist
• 25 rohelise sildi plakatit
• 25 ekskursioonivideot
• 5 töötuba õpetajatelel
• 5 töötuba töövarjutamisest
• 5 Blogi
• 5 rohelise märgise akrediteerimistunnistust
• 5 rohelist silti